Eesti täiskasvanud rahvastiku hinnang oma terviseseisundile on kahe aasta jooksul paranenud. 2020. aastal hindas oma tervist heaks või üsna heaks üle 57 protsendi vastajatest, mis on seitsme protsendi võrra rohkem kui 2018. aastal.

2020. aastal tundis end masendunud või õnnetuna 23 protsenti täiskasvanud rahvastikust. Seda on 6 protsendi võrra rohkem kui 2018. aastal. Rohkem on masendustunne, nagu ka stressi tunnetamine kasvanud naiste seas.

2020. aastal oli 62,6 protsenti 16–64 aastastest meestest kas ülekaalus või rasvunud. See näitaja on 10 aastaga kasvanud ligikaudu 10 protsendi võrra.

2020. aastal veetis 22,3 protsenti Eesti 16-64 aastastest uuringus osalenutest vabal ajal ekraani taga neli või rohkem tundi. Seda on ligi 7 protsendi võrra enam kui 2018. aastal. Kasv on näha nii meestel kui ka naistel ja kõigis vanuserühmades. Näiteks 16-24-aastaste naiste seas on päevas 4 või rohkema tunni ekraaniajaga vastajate hulk kahekordistunud.

2020. aastal oli Eesti 16–64 aastasest rahvastikust igapäevasuitsetajaid 17,9 protsenti (25,7 protsenti meestest ja 12,6 protsenti naistest). Seda on 8,3 protsendi võrra vähem kui 10 aastat tagasi, kuid viimase kahe aasta jooksul muutust ei ole toimunud.

Narkootiliste ainete tarvitamine on Eestis sagedaseim 16-24 aastaste seas. Peamine tarvitatav aine on kanep, mida 2020. aastal oli viimase 30 päeva jooksul oli tarvitanud 4,5 protsenti 16-24 aastastest (7,4% meestest ja 2,6% naistest). Võrreldes 2018. aasta näitajatega tähendab see enam kui kahekordset tõusu.